Naistepäev võib praegusel ajal palju vastakaid tundeid tekitada. Mõne jaoks on sellel nõukaaja hõng juures – punased nelgid ja „Virmalise“ tort. Teiste jaoks on see võib-olla tüütu kohustus osta lilli ja naiste osas natuke enam tähelepanu üles näidata. Kolmas võib trotslikult küsida, et „aga millal meestepäev on, ah?“. Ja kindlasti leidub ka inimesi, kes ei pööra sellele päevale üldse tähelepanu või siis just ootavad rõõmuga, et saaks naiseks olemist või naiste olemasolu tähistada. Aga milline on olnud naistepäeva sisu ja selle mõte läbi aegade?
Tähtpäeva ajendiks oli töötavate naiste raske elu, mis 20. sajandi poliitilistes liikumistes tähelepanu pälvis. 8. märtsil 1908. aastal toimus New Yorgi linna Sotsiaaldemokraatlike Naiste Ühingu massikohtumine, mille teemaks oli naistele valimisõiguste nõudmine. Ameerika sotsialistid kuulutasid seejärel veebruari viimase pühapäeva riiklikuks naise päevaks (Woman’s day) ning kõige esimest naise päeva tähistati 23. veebruaril aastal 1909 New Yorkis. Päeva mõte oli ühendada kogukonda ühiste eesmärkide ümber, milleks olid naistele võrdsed õigused ja hääleõigus.
1950. aastatel omistati kommunistlikes kogukondades naistepäeva alguseks aga müüt, mille järgi olevat naistepäev toimunud 8. märtsil 1907, et tähistada 50 aasta möödumist 1857. aasta tekstiilivabriku naistöötajate streigist. Paljude eurooplaste jaoks ongi 8. märts 1907 siiani päev, millest sai alguse rahvusvaheline naistepäev. Esimene naistepäev Euroopas toimus aga 18. märtsil 1911 ja seda nii Viinis kui ka 300 muus asupaigas terves Austria-Ungari impeeriumis selleks, et üldsust naiste õiguste ja valimisõiguse vajaduse osas teavitada.
Esimene maailmasõda, mille käigus paljud mehed ja pojad olid kodust sõtta läinud, sundis naisi võtma vastutuse ja töökoorma aladel, milles meespoliitikud olid ebakompetentsed. Naised tegid end nähtavaks ja omandasid omale abikaasade ja koduperenaistena õigusi. New Yorgis toimus etendusi ja pandi üles plakateid ning üleüldine sõnum oli, et kui naised jõuaksid sõjanõukogusse või kui naistel oleks valimisõigus, siis naised ei valiks sõda.
Ka Venemaal tähistati naistepäeva ameerikalikul moel veebruari viimasel pühapäeval, esimest korda 1913. aastal. 1917 aasta naistepäeval, 23. veebruaril (8. märts meie kalendri järgi), toimusid Peterburis naiste juhitud meeleavaldused, millest kaks päeva hiljem sai alguse Veebruarirevolutsioon. Revolutsiooni tulemusena pidi Tsaar Nikolai oma võimust loobuma ja selle järgselt moodustatud Ajutine Valitsus andis naistele õiguse hääletada. Aasta hiljem, tänu Veebruarirevolutsiooni tulemustele tähistasid Austria naised 1918. aasta 8. märtsil rahvusvahelist naistepäeva. Jalutati väikestes gruppides mööda linna, et näidata oma üleüldist põlastust käimasoleva sõja osas ja nõuda rahu. Peale 1920. aastaid jäi naistepäev aga rohkem Venemaa ja Nõukogude Liidu tähtpäevaks, mis politiseeriti kiiresti.
On selge, et ajalooliselt on naistepäeva mõte olnud naistele võrdsete õiguste ja paremate tingimuste nõudmises ning ka sõja vastu seismises. Kahjuks ei ole need teemad ka aastal 2024 täielikult lahendatud.
Me näeme enda ümber järjest kasvavaid pingeid. Maailmas on mitmeid aktiivseid sõjakoldeid ning kriis kriisi järel nudib meie kõigi heaolu, motivatsiooni ja säilenõtkust, aga enim raskendab just naiste elusid. Paratamatult on kriiside ja sõdade suurimad kannatajad just naised ja lapsed. Nii näiteks on tuvastanud Euroopa Komisjon, et seoses Ukraina sõja põhjustatud energiakriisiga Euroopas, on energiavaesusel naise nägu.
Mitmetes maailma regioonides on toimunud riigivõimu ülevõtmisi äärmuslike usurühmituste poolt, mis on ühiskondliku elustandardi ja naiste õigused nendes riikides viinud ajas tagasi sadu aastaid. Riigid, milles naisi hästi ei kohelda, on ja jäävad ebastabiilsemaks ja vaesemaks.
Naiste ja tüdrukute heaolu ja õiguste eest seismise vajadus ei ole kuhugi kadunud. Nagu 116 aastat tagasi, nii ka aastal 2024 on naiste eluolude parandamine endiselt päevakorras, nii kogu maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Palgalõhe on Eestis endiselt 17,7% (2022) ja kodumajapidamises teevad naised endiselt 47% rohkem tööd kui mehed (2019-2021). Sellest tulenevalt ei ole küsimustki, mille eest peaks naistepäev seisma – ikka naiste ja tüdrukute eluolude ja õiguste eest.
Zonta International on juhtiv ülemaailmne naiste õigusi edendav organisatsioon kuhu kuulub ka Zonta Tartu klubi. 8. märtsil tähistavad Zonta liikmed Zonta sümboliks oleva kollase roosi päeva. Päikesekuldne kollane, mis nii naiste kui meeste pilke rõõmustaks, võikski olla naistepäeva värv ka Eestis.
Viited:
[1] Kaplan, T. (1985). On the Socialist Origins of International Women’s Day. Feminist Studies, 11(1), 163. doi:10.2307/3180144
https://www.err.ee/1609163020/statistikaamet-sooline-palgalohe-on-aastaga-suvenenud
https://novaator.err.ee/1608245733/uuring-eestlaste-kodune-toojaotus-kisub-viltu-juba-kokku-kolides
AK011: Keskmine ajakasutus päevas põhitegevuse ja soo järgi. 2019-2021. Põhitegevus: Majapidamine ja perekond. Statistika andmebaas: https://andmed.stat.ee/et